(ilma kohta)

269 Г сов.несов.

нахмуриваться kortsu v kipra minema (lauba v. kulmude kohta); morniks v süngeks v tusaseks tõmbuma, süngestuma; ülek. pilvesse v süngeks minema (ilma kohta); брови \нахмуритьсялись kulm läks kortsu

gener. niiske (ilma kohta), umbne, läpastunud, läppunud

1) gener. rõõmsaks v. lahkeks minema v. muutuma

2) colloq. selginema, selguma (ïðåèì. ilma kohta)

1) gener. hall, tõsine

2) liter. harimatu (inimene), sünge (ilma kohta), värvitu, tavaline

285 Г сов.несов.

проясниваться selge(ma)ks minema, selgima (ilma kohta)

254a Г несов. кого-что, в чём, из него, на ком-чём, кому, чем kaotama (ka ülek.), kaotsi minna laskma, minetama, ilma jääma; \терять ключи võtmeid kaotama, \терять терпение kannatust kaotama, \терять красоту ilu kaotama v minetama, \терять зрение pimedaks jääma, nägemist kaotama, nägemisest ilma jääma, \терять силы jõudu kaotama, \терять здоровье tervisest ilma jääma, \терять равновесие tasakaalu kaotama, \терять высоту kõrgust kaotama, \терять скорость vähenema, kahanema (kiiruse kohta), \терять надежду usku kaotama, \терять авторитет в глазах кого kelle silmis autoriteeti kaotama, \терять сознание teadvust v meelemärkust kaotama, minestama, \терять дар речи kõnevõimet kaotama, \терять стыд häbitunnet kaotama v minetama, \терять в весе kaalus maha võtma, \терять перья sulgi ajama, sulgima, sulil olema, \терять форму vormist välja minema (näit. kübar), \терять силу за давностью jur. aeguma, не теряя времени otsekohe, aega viitmata, aegaviitmatult; ‚

нечего \терять кому kellel pole midagi kaotada;

\терять из виду кого-что silmist laskma v kaotama keda-mida;

\терять голову pead kaotama;

\терять почву под ногами pinda jalge alt v jalgealust kaotama;

\терять нить чего mõttelõnga v jutulõnga käest kaotama;

\терять рассудок mõistust v aru kaotama;

\терять счёт кому-чему kellest-millest ülevaadet kaotama, kelle-mille arv on v oli juba ammu segi, keda-mida on v oli lugematul arvul;

\терять цену в чьих

глазах (oma) väärtust v tähtsust kelle silmis kaotama; vrd.

частица ei; нет, я не согласен ei, ma pole nõus, идёшь или нет? (kas) tuled või ei (tule)? нет так нет kui ei, siis ei, никак нет van. ei, ülepea mitte, nalj. teps mitte, sõj. ei (ole);

2. предик. кого-чего ei ole, pole; нет свободного времени pole vaba aega, нет сомнений pole mingit kahtlust, его уже нет на свете teda pole enam, ta on surnud, нет сил встать pole jõudu tõusta, нет слов рассказать об этом pole sõnu, et seda edasi anda v sellest rääkida, нет ничего лучше pole midagi paremat, нет (того) чтобы помочь et appi tuldaks v mindaks, ei seda ole, тебе нет дела до этого pole sinu asi v mure, билетов больше нет piletid on otsas, его всё нет и нет ta ei tule ega tule, а то нет? kõnek. kas pole nii v õigus? чего только там нет mida seal kõike ei ole, ему цены нет ta on kuldaväärt;

3. частица kõnek. väljendeis: да нет, (так) нет же, так нет aga ei, ei, mitte;

4. частица С 1 м. неод. nalj. väljendab puudumist; пирог с нетом täidiseta pirukas; ‚

на нет и суда нет kõnekäänd (kui) ei, siis ei, surm ka ei võta sealt, kust võtta pole;

нет как нет kadus nagu tina tuhka;

и в помине нет кого-чего kõnek. ei ole olemaski keda-mida;

лица нет на ком kes on näost ära;

нет худа без добра vanas. pole halba ilma heata;

сводить v

свести на нет kõnek. nulliks tegema, hävitama, maha mängima;

сходить v

сойти v

сводиться v

свестись на нет kõnek. (1) tühja v luhta minema, tühja jooksma, tähtsust minetama, (2) hoopis kaduma (näit. heli kohta)

223 Г сов.несов.

оставаться где, с инф., кем, с кем-чем, без доп. jääma; \остатьсяться на месте paigale jääma, \остатьсяться с больным haige juurde jääma, \остатьсяться на второй год teiseks aastaks v istuma jääma, \остатьсяться на поле боя lahinguväljale jääma, \остатьсяться в живых ellu jääma, победа \остатьсялась за ним võit jäi temale, \остатьсяться в чьих воспоминаниях kelle mälestustes edasi elama, \остатьсяться при своём мнении oma arvamuse juurde jääma, \остатьсяться у власти võimule jääma, \остатьсяться в силе jõusse jääma, \остатьсяться на руках у кого kelle hoolde v hoole alla jääma, \остатьсяться самим собой iseendaks v iseenesele truuks jääma, \остатьсяться вдовцом leseks jääma, \остатьсялся должен кому jäi võlgu kellele, за вами \остатьсялось пять рублей teil jäi viis rubla maksta, \остатьсяться ни с чем kõigest ilma jääma, \остатьсяться без гроша kõnek. pennita v kopikata jääma, ждать \остатьсялось недолго oodata ei ole enam kaua, до встречи \остатьсялись секунды kohtumiseni jäid v on jäänud mõned sekundid, ему \остатьсялось только проститься tal jäi üle ainult hüvasti jätta; ‚

\остатьсялись ножки да рожки от кого kõnek. kellest jäid ainult sõrad ja sarved järele;

мокрого места не \остатьсянется v

не \остатьсялось от кого madalk. kellest ei jää v ei jäänud märga plekkigi järele;

ни кровинки в лице нет v

не \остатьсялось у кого kes on näost kaame v läks näost kriitvalgeks, kelle näost kadus v oli kadunud viimnegi verepiisk;

сухой нитки нет v

не \остатьсялось на ком kes on läbimärg, kellel pole hamba allgi kuiva kohta;

\остатьсяться v

оставаться с носом kõnek. pikka nina saama, pika ninaga jääma

198 (без страд. прич.) Г сов.несов.

отказывать 1. кому, в чём ära ütlema, eitavalt vastama, eitavat vastust andma; keelama, mitte lubama, ilma jätma keda millest; \отказатьть в помощи abist ära ütlema, abi keelama, \отказатьть жениху peigmehele ära ütlema, \отказатьть наотрез järsult v kategooriliselt keelduma, \отказатьть в иске jur. hagi rahuldamata jätma, \отказатьть от места van. kohta üles ütlema kellele, не \отказатьть кому в поддержке toetust mitte keelama, toetamast mitte keelduma, \отказатьть себе в чём loobuma millest, endale mitte lubama mida, ему нельзя \отказатьть в смелости tema julgust ei saa eitada, не откажите в любезности olge nii lahke v kena;

2. kõnek. tõrkuma, mitte töötama; мотор \отказатьл mootor tõrkus, глаза \отказатьли silmad ütlesid üles

1. sõna (ka ülek.), lekseem, vokaabel; ласковое \словоо hell v lahke v sõbralik sõna, ругательное \словоо sõimusõna, иностранное \словоо võõrsõna, заголовочое \словоо v заглавное \словоо märksõna (sõnastikus), ключевое \словоо võtmesõna, отдельное \словоо üksiksõna, lekseem, знаменательное \словоо lgv. täissõna, täistähenduslik sõna, служебное \словоо lgv. abisõna, вводное \словоо lgv. kiilsõna, крылатое \словоо lgv. lendsõna, порядковое \словоо bibl. järjestussõna, удвоенное \словоо info topeltsõna, \словоо данных info andmesõna, порядок слов sõnajärg, sõnade järjekord, игра слов ülek. sõnamäng, kalambuur, подбирать слова sõnu otsima, слов не нахожу для чего ma ei leia sõnu, mul pole sõnu, глотать \словоа sõnu (alla) neelama, pudinal rääkima, pudistama, последнее \словоо техники tehnika viimane sõna, новое \словоо в медицине arstiteaduse uus saavutus, в полном v прямом смысле \словоа sõna otseses mõttes, к \словоу сказать вводн. сл. muide, muuseas, к \словоу пришлось kõnek. tuli jutuks;

2. (бeз мн. ч.) sõna, kõne; культура \словоа kõnekultuur, дар \словоа (1) sõnaseadeoskus, sõnaosavus, sõnameisterlikkus, (2) kõnevõime, родное \словоо emakeel, оружие писателя -- \словоо kirjaniku relv on sõna;

3. jutt, rääkimine, sõna(d); внушительное \словоо veenev jutt, веское \словоо kaalukas sõna, громкие слова suured v kõlavad sõnad, kõlisev jutt, пустые слова tühjad sõnad, sõnakõlksud, оскорбительные слова solvavad sõnad, solvav jutt, слова утешения lohutussõnad, lohutav jutt, по словам кого kelle sõnade v ütlemise järgi, в двух словах paari sõnaga, lühidalt, в немногих v коротких словах põgusalt, mõne sõnaga, другими словами teiste sõnadega, одним \словоом ühesõnaga, на словах (1) suusõnal, (2) sõnadega, jutuga, об этом \словоа нет selle kohta pole midagi v sõnagi öeldud, слов нет, пишет хорошо pole midagi ütelda, ta kirjutab hästi, слов нет, как она хороша ei leia sõnu, kui ilus ta on, спасибо на добром \словое aitäh hea sõna eest, не находить слов благодарности ei jõua ära tänada, поминать добрым \словоом hea sõnaga meenutama, понять друг друга без слов teineteist sõnadeta mõistma, подбирать слова sõnu otsima, пересказать своими словами oma sõnadega ümber jutustama, отделаться несколькими словами paari lausega õigeks saama v hakkama, перейти от \словоа к делу sõnadelt tegudele minema, слова не расходятся с делом teod ei lähe sõnadest lahku, словами тут ничего не сделаешь (palja) jutuga ei tee siin midagi, не с кем \словоа сказать pole kellega sõnakestki vahetada v rääkida, не даёт мне \словоа сказать ei lase mul sõnagi v sõnakestki ütelda;

4. (бeз мн. ч.) (au)sõna, lubadus; честное \словоо ausõna, сдержать своё \словоо oma sõna pidama, человек \словоа sõnapidaja, он крепок на \словоо ta on sõnakindel, ta on kange oma sõna pidama, дать \словоо (1) (esinemiseks) sõna andma, (2) ülek. sõna v lubadust aandma, связать себя \словоом end lubadusega siduma, взять \словоо с кого kellelt ausõna v lubadust võtma, верить на \словоо sõna v lubadust uskuma, ausõna peale usaldama, положиться на \словоо кого kelle lubadusele lootma;

5. (бeз мн. ч.) sõna, sõnavõtt, kõne; вступительное \словоо avasõna, заключительное \словоо lõppsõna, последнее \словоо подсудимого kahtlusaluse viimane sõna, свобода \словоа sõnavabadus, приветственное \словоо tervituskõne, надгробное \словоо lahkumissõnad, järelehüüe, просить \словоо на собрании koosolekul sõna paluma, предоставить \словоо для доклада ettekandeks sõna andma, лишить кого \словоа kellelt sõnaõigust ära võtma;

6. (бeз мн. ч.) van. lugu, pajatus, jutustus; "Слово о полку Игореве…" "Lugu Igori sõjaretkest…";

7. слова мн. ч. tekst, (laulu)sõnad; романс на слова Лермонтова romanss Lermontovi sõnadele; ‚

крепкое \словоо vänge v krõbe sõna, sõimusõna;

\словоо за \словоо sõna sõna järel, sõnahaaval, vähehaaval, üks ütleb sõna, teine ütleb sõna jne.;

бросать слова на ветер sõnu (tuulde) loopima v pilduma, suure suuga rääkima;

бросаться словами tühje sõnu tegema;

играть словами (1) teravmeelsusi pilduma, sõnadega mängima, (2) sõnu tegema v kõlksutama;

ловить v

поймать на \словое кого (1) kellel sõnasabast kinni haarama, keda sõnast püüdma, (2) kelle sõnade kallal norima, kelle sõnade külge hakkama;

не лезть v

полезть за \словоом в карман kõnek. kes ei ole suu peale kukkunud, kellel on vastus varnast võtta, ega sõnadest puudu tule;

без дальних слов kõnek. ilma pikema jututa;

сказать своё \словоо oma sõna ütlema;

слова застряли в горле у кого kellel jäid sõnad kurku kinni, kellel surid sõnad suus v huulil;

\словоо в \словоо sõna-sõnalt;

держаться на чистом \словое kõnek. ausõna peal püsima;

\словоо -- серебро, молчание -- золото vanas. rääkimine hõbe, vaikimine kuld;

не проронить ни \словоа mitte sõnakestki poetama;

ни \словоа не добьёшься ei saa sõnagi suust v kätte;

быть хозяином своего \словоа oma sõna peremees olema

374 Г сов.несов.

уходть I 1. куда, откуда ära minema, lahkuma (ka ülek.); \уйти на работу tööle minema, \уйти в море merele minema, \уйти на охоту jahile minema, \уйти на фронт rindele minema, \уйти на отдых (vanadus)puhkusele minema, \уйти в отпуск puhkusele minema, \уйти в отставку erru minema, \уйти на пенсию pensionile minema, \уйти со сцены (1) lavalt lahkuma, (2) ülek. näitelavalt v areenilt lahkuma, \уйти от дел asjaajamisest eemale jääma v tõmbuma, \уйти с работы kõnek. töölt lahkuma, end töölt lahti võtma, \уйти от семьи perekonna juurest ära minema, perekonda maha jätma, \уйти вперёд ette minema v jõudma (ka ülek.), свая ушла в землю vai läks maasse, поезд давно ушёл rong on ammu (ära) läinud, гости ушли поздно külalised lahkusid hilja, не сам ушёл, а его ушли kõnek. nalj. ta ei läinud ise, vaid ta lasti lahti v sunniti minema, он ушёл в расцвете сил ta lahkus v suri õitsvas v kõige paremas eas, все вещи ушли в чемодан kõnek. kõik asjad läksid v mahtusid kohvrisse;

2. от кого-чего põgenema, pakku minema; pääsema; millest hoiduma, kõrvale hoidma v põiklema v hiilima v kalduma v minema; \уйти от погони tagaajajate käest pääsema, \уйти от дождя vihma eest varju(le) v vihmavarju minema, \уйти от опасности hädaohust pääsema, \уйти от ответа vastusest kõrvale hiilima v põiklema, \уйти от наказания karistusest kõrvale hoidma v pääsema, \уйти от темы teemast kõrvale kalduma, от меня он не уйдёт minu käest ta ei pääse, от судьбы не уйдёшь saatuse eest ei pääse v pole pääsu, \уйти в подполье ülek. põranda alla minema;

3. ülek. mööduma, mööda minema v veerema, kaduma; молодость ушла noorus on möödas v läbi v käest kadunud, с тех пор ушло много времени sellest on palju aega möödunud v mööda läinud v möödas, это не уйдёт sellega on veel aega, ega see eest ära jookse;

4. на что (ära) kuluma, minema; на беседу ушло два часа jutuajamiseks kulus kaks tundi, на покупки ушло много денег ostudeks v ostude peale v sisseostude tegemiseks kulus v läks palju raha, на это уйдёт полдня selleks kulub v läheb pool päeva, на платье уйдёт три метра ткани kleidi jaoks kulub v läheb kolm meetrit riiet;

5. во что ülek. süvenema, süüvima, sukelduma; \уйти в науку teadusesse süvenema, \уйти в воспоминания mälestustesse süvenema v süüvima;

6. во что, куда vajuma, minema (ka ülek.); \уйти под воду vee alla vajuma v minema, \уйти ко дну v на дно põhja vajuma v minema, вода ушла в землю vesi läks maa sisse, солнце ушло за лес päike läks v vajus metsa taha, голова ушла в плечи pea kadus õlgade vahele;

7. kõnek. üle keema v minema v ajama; молоко ушло piim kees üle;

8. kõnek. ette käima v minema (kella kohta); будильник ушёл на двадцать минут вперёд äratuskell on kakskümmend minutit ees v ette käinud;

9. во что kõnek. mida kasvatama hakkama, millesse minema; \уйти в ствол putke kasvama v minema, картофель ушёл в ботву kartul kasvatab ainult pealseid; ‚

\уйти v

уходить в кусты kõnek. põõsasse pugema, alt ära hüppama;

\уйти v

уходить в лучший (вечный, другой) мир sellest v siit ilmast lahkuma, teise ilma minema;

\уйти v

уходить в самого себя enesesse kapselduma v tõmbuma;

\уйти v

уходить из жизни elavate kirjast lahkuma;

\уйти v

уходить между пальцами v

сквозь пальцы kõnek. käest v läbi peo v sõrmede vahelt pudenema v kaduma;

\уйти от самого себя iseenda eest põgenema v pakku minema;

\уйти v

уходить с головой во что kõnek. üle pea millesse süvenema v sukelduma;

почва уходит v

ушла из-под ног у кого kellel (maa)pind kaob v kadus jalge alt v on jalge alt kadunud;

душа ушла v

уходит в пятки у кого kõnek. kelle süda vajub v vajus v kukub v kukkus saapasäärde;

далеко не уйдёшь на чём, без кого-чего, с кем-чем kõnek. kellega- millega, kelleta-milleta kaugele ei jõua;

\уйти v

уходить из рук чьих kelle käte vahelt välja libisema, kelle küüsist pääsema